Norra valitsuse plaan avada Põhja-Jäämere alad merealuste uuringute jaoks on pälvinud parlamendis enamuse toetuse, hoolimata keskkonnaorganisatsioonide ja kalandussektori hoiatustest habrast ökosüsteemi mitmekesisust ähvardavate ohtude eest, vahendas Mining.com.
Riigi vasaktsentristlik vähemusvalitsus ja kaks peamist opositsioonierakonda teatasid teisipäeval, et toetavad juunis valitsuse poolt välja pakutud plaani saada esimese riigina süvamere kaevandamise kommertsialiseerimiseks.
Rikkalikud nafta- ja gaasivarud on muutnud Euroopa riigi üheks rikkaimaks maailmas, kuid Norra soovib mitmekesistada oma majandust fossiilkütustest eemal.
Peamise opositsioonilise Konservatiivse Partei juht Bud Ludvig Tolheim (B? Ludvig Thorheim, rd ütles: "Taastuvad rohelised tööstused toetuvad mineraalidele. See on oluline rahvusvaheline panus."
Plaan pälvis kohese kriitika. Norra Greenpeace'i juht Frode Pleym nimetas otsust "merede katastroofiks" ja ütles, et "meie viimasest tühermaast" saab maa kaevandamiseks.
"Me ei tea, millised on tagajärjed mere ökosüsteemidele, ohustatud liikidele, nagu vaalad ja merelinnud, või kaladele, kellest me sõltume," ütles ta.
Maailma Looduse Fondi (WWF) Norra büroo direktor Karoline Andau nimetas otsust "suurimaks alanduseks Norra kaasaegse merenduse juhtimise jaoks ja Norra kui vastutava mereriigi maine lõppemiseks", ütles ta.
Analüütikud tõid välja ka geopoliitilisi riske Põhja-Euroopas ja Baltikumis. Norra kavatseb avada uurimisalad Barentsi mere ja Gröönimaa vetes, Arktika Svalbardi saare lähedal. Norra valitsus nõuab piirkonnas ainuõigusi kaevandamisele, kuid Venemaa ja Euroopa Liit vaidlevad sellele vastu.
Norra nafta- ja energeetikaministeeriumi andmetel asub 280 000 ruutkilomeetri suurune ala piki Atlandi ookeani keskahelikku ja seal on maapõuest kerkivad vulkaanilised kuumaveeallikad. Arvatakse, et piirkonnas on 38 miljonit tonni vaske, mis võrdub kahe aasta maailma tootmisega.
Valitsuse juhitud uuringus leiti haruldaste muldmetallide elemente ka polümetallsulfiidides ehk nn mustades suitsutorudes, mille sügavus on peaaegu 3000 meetrit.
Kuigi merepõhja kaevandamise rahvusvahelised eeskirjad on veel välja andmata, ei pea Norra ootama, sest ta kavatseb uurida oma mandrilava laiendust.
Süvamere kaevandamise pooldajad ütlevad, et kasvava nõudluse rahuldamiseks mineraalide järele on hädavajalik. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab nõudlus vase ja haruldaste muldmetallide järele 40 protsenti.
Samuti eeldab agentuur nõudluse kasvu nikli, koobalti ja liitiumi järele vastavalt 60%, 70% ja 90%.
Vaja on rohkem uuringuid
Merepõhjakaevandamise vastased on pikka aega hoiatanud, et uuringute ja kaevandamise mõju pole veel teada, mistõttu tuleks enne edasiminekut teha rohkem uuringuid.
Vaikse ookeani Clarion-Clippertoni tsooni riketsoonile keskendunud uuringus tuvastasid teadlased rohkem kui 5,000 liiki, millest enamik pole teadusele veel teada. CCZ ulatub Hawaiist Mehhikosse.
