Argentina, mis on tuntud pigem viinamarjade kui kaevanduste poolest, on seadnud eesmärgiks jõuda 2030. aastaks maailma 10 suurima vasetootja riigi hulka, vahendas Mining.com Reutersile viidates. Sõbralikud investeerimistingimused meelitavad selliseid ülemaailmseid kaevandushiiglasi nagu Glencore ja Lundin Mining arendama projekte mägises põhjaosas.
Argentina valitsuse prognooside kohaselt on Lõuna-Ameerika riigil vaseprojektid, mis võiksid 2030. aastal toetada 793,000 tonni vase tootmist, mis on väiksem kui Tšiili, suurim tootja, kuid lähedal Austraalia ja Sambia toodangule.
2018. aastal sulges Argentina oma viimase vasekaevanduse. Praegu on riigi vase tootmine nullilähedane. Elektrifitseerimisest tingitud kasvav ülemaailmne nõudlus vase järele on loonud Argentinale aluse oma eesmärgi saavutamisel saada maailmale suureks metallitarnijaks.
Nimekirja tipus on Lunding Miningi Josemaria projekt Põhja-SAN Juani provintsis, mis on ehituseelses faasis ja mille eesmärk on toota 130 000 tonni vaske aastas.
Sellele järgnes Glencore'i 4,5 miljardi dollari suurune El Pachoni projekt; Yamana Goldi, Glencore'i ja Newmonti ühisettevõte Mara; Esimene Quantum Minerals Ltd Taca Taca ja McEwen Mining projekt Los Azules.
"Projektidega nagu Pacon, Alta ja Los Azules suudame suurendada vase tarnevõimsust, mis on vajalik maailma energia üleminekuks," ütles Carlos Astudillo, suure vaseprovintsi SAN Juani kaevanduste peadirektor.
pilt
Nõudluse lõhe ületamine
Värske valitsuse raporti kohaselt on SAN Juani provintsis viis Argentina kaheksast suurimast vaseprojektist, mille koguväärtus on 22 miljardit dollarit. Ülejäänud kolm asuvad Mendoza, Catamaca ja Salta provintsides, mis kõik asuvad Argentina loodepiiril Tšiiliga.
Astudillo ütles Reutersile, et Jose Maria keskkonnamõju aruanne on heaks kiidetud; Los Azules on esitanud keskkonnamõju avalduse; Kaua seiskunud El Pajoni projektil on raskusi elluviimisega ja seda toetavad kohalikud võimud.
Jose Maria kommunikatsioonijuht Carolina Laumann ütles: "Tohutu vasepotentsiaal muudab riigi praeguse tootmise ja tulevaste puhta energia ülemineku vajaduste oluliseks toetajaks."
Kaevanduse eesmärk on lõpetada insenertehnilised hinnangud, peamised litsentsi- ja infrastruktuurilepingud ning siseneda sel aastal rahastamisfaasi. Kui ehitus algab, kulub tootmise alustamiseks neli kuni viis aastat, ütles ta. Tootmine on kavandatud 2026. aastaks.
Argentiina vasevarud on hinnanguliselt 65 miljonit tonni ehk 3 protsenti maailma varudest, selgub 2022. aasta valitsuse raportist. Peruu, maailma suuruselt teine vasetootja, moodustab 9 protsenti, samas kui suurim tootja Tšiili moodustab ühe kolmandiku.
Nõudlus elektrisõidukite järele
Täpsustuseks võib öelda, et Argentina tegeleb majanduskriisi ja välisvaluutareservide kohutava puudusega, 100-protsendiline inflatsioon ja range kapitalikontroll muudavad ärikeskkonna äärmiselt keeruliseks. Kuid kasvav nõudlus on loonud võimalusi energiakaevandustööstusele.
Riik on juba üks maailma suurimaid liitiumitootjaid ja ametnikud on mõistnud, et kaevandamine võib pakkuda töökohti, soodustada tulevast ekspordi kasvu ja tuua võlgades riigile hädasti vajalikku kõva valuutat.
Victor Delbuono, Fundari fondi kaevandusökonomist, kes töötas koos valitsusega viimase kaevandusraporti kallal, ütles, et Argentina on üles ehitanud tugeva vaseprojektide ahela, mis on viimastel aastatel investeeringuid meelitanud.
Ta lisas, et riik peab veel täiustama oma keerulist valuutaturgu ja optimeerima valdkonna maksusüsteemi, et tagada mäetööstuse arendamise sujuv edasiminek 2030. aastaks.
Argentina kaevandusettevõtjate assotsiatsiooni president Franco Mignacco ütles, et ülemaailmne elektriautode buum on peamiseks tõukejõuks. Autotootja Strangis Group investeeris selle aasta alguses Los Azulesi 155 miljonit dollarit.
"Meie projektid on ülemaailmselt märkimisväärsed, sest vasenõudlus kasvab praegusest kuni 2050. aastani mitu korda," ütles ta.
Aastaks 2050 kasvab ülemaailmne vasenõudlus 50 miljoni tonnini, mis on kaks korda suurem kui 2020. aastal.
Maailm vajab meie projekte ja vajab rohkem projekte.
