Vask on üks inimkonna varaseimaid metalle. Vask on inimkonnaga tihedalt seotud värviline metall. Seda kasutatakse laialdaselt elektri-, kergetööstuses, masinate tootmisel, ehitustööstuses, kaitsetööstuses ja muudes valdkondades. Selliste arenevate turgude nagu Hiina ja India tõusuga on suurenenud nõudlus mineraalsete toodete, eriti vasevarude järele. Praegu on Hiinast saanud maailma suurim vasktarbija ja Hiina vaskvarud sõltuvad suuresti välismaistest allikatest. Arvestades minu riigi&# 39 suurt sõltuvust vasevarudest ning vasevarude kitsast pakkumise ja nõudluse olukorda, on vaja valdada ülemaailmseid vasevarusid ja majandustingimusi, analüüsida vasevarude mustrit ja prognoosida arengusuundi vasetööstusest.
Ressursimustris analüüsitakse vaskvarude mustrit peamiselt kolmest aspektist: varude muster, väljundikontrolli muster ja kapital (peamiselt omakapitali teave), et pakkuda sihipäraseid ettepanekuid oma riigi' s vasekaevandustööstuse arendamiseks.
Vase varude muster
2011. aastal olid ülemaailmsed vasevarud 690 miljonit tonni, kasvades aastaga 9,5% ning Tšiilis ja Austraalias suurenesid vasevarud märkimisväärselt. Vaskressursse jaotatakse ülemaailmselt. Suurte reservidega riigid on Tšiili, Peruu ja Austraalia, neile järgnevad Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Indoneesia, Venemaa, Poola, Kongo (Kinshasa), Sambia jne [1], vt joonis 1.
Üleilmsed vasevarud on koondunud peamiselt Vaikse ookeani äärsete piirkondade (sealhulgas Tšiili, Peruu, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Filipiinid, Indoneesia ja Paapua Uus-Guinea) mesosoikumide ja kenosoikumide vask-kuldvöödesse, Alpide-Himaalaja mesosooja porfüürvaskidesse vööd (sealhulgas endine Jugoslaavia, Iraan, Pakistan, Hiina ja teised riigid), Kesk-Aasia-Mongoolia paleosoosse porfüüriga vaskvöö (sealhulgas Usbekistan, Kasahstan, Mongoolia ja Hiina), Kesk-Aafrika liivkivi tüüpi vask-koobaltvöö (sh Sambia ja Kongo) (Kuld)), Põhja-Ameerika vask-nikkel sulfiidi kontsentratsioonipiirkond (sealhulgas Ameerika Ühendriigid ja Kanada), Põhja-Ameerika püriiditüüpi vase kontsentratsioonipiirkond (Kanada), Kesk-Euroopa põlevkivivase kaevandamise piirkond (Poola ja Saksamaa), Lääne-Euroopa püriit- tüüpi vasekaevanduse vöö (Hispaania ja Portugal), Siberi vask-nikkel sulfiidi kaevandamisala ja liivkivivase kaevandamise piirkond (Venemaa), Aasia-Euroopa püriitvase polümeetrivöö (Venemaa ja Kasahstan) ja o vase kaevandamise alad [2].
Ressursivarude osas võib selle jagada kolmeks ešeloniks. Esimene ešelon on Tšiili, Peruu ja Austraalia. Tšiili vaskvöö hõivab peaaegu poole kogu riigist, peamiselt põhja-keskosas ning tüüp on peamiselt porfüürvask. Teine ešelon on Mehhiko, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Indoneesia, Venemaa, Poola, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Sambia ja Kasahstan. Kolmas tase on Mongoolia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Argentina, Bulgaaria ja muud riigid, mille 2011. aasta varud on kokku 80 miljonit tonni.
Viimase kahe aasta jooksul on vase uurimine Lõuna-Ameerikas endiselt kuum koht ja ressursside osas on tehtud uusi edusamme. Näiteks avastasid asjaomased Boliivia institutsioonid 2011. aastal pealinnast 110 km kaugusel Corokoros suure, ligi 100 miljoni tonni varuga suure vaskkaevanduse, mille aastane toodang oli 30 000 tonni vaske [3]. 2011. aastal asus Kanada Lõuna-Ameerika hõbekaevandusse kuuluv ESCALONESi vasekaevandus Tšiili pealinnast Santiagost 100 km lõuna pool. Äsja avastatud suuremahulise vaskkaevanduse varuvaru on hinnanguliselt 1,8 miljonit tonni.
